Aretus

Kes on kasvataja…

Kasvataja on inimene, kelle nimel on registreeritud sündinud kutsikad. Just nii lühidalt tegelikult saabki selle kokku võtta, pikemalt saab lugeda sellest Eesti Kennelliidu kodulehelt. Tegelikkuses olla kasvataja tähendab suurt tööd, teadmisi ja vastutust.

Esimene welsh corgi pembroke pesakond Eestis sündis 14.04.1996 (kennel Astersland, Astrid Lundava), 2017. aasta keskpaigaks on Eesti registrisse kantud pea 500 welsh corgi pembroke kutsikat või importkoera. Imporditud koerad, kes ka EST registrisse kantud, on siin. Esimene welsh corgi cardigani pesakond sündis Eestis 26.10.2009 (kennel Margarita Nigra, Heli Jürindi), EKL registrisse on kantud ligi 150 koera. Imporditud koerad, kes ka EST registrisse kantud, on siin.

Kasvataja peab aretuses lähtuma esmalt FCI aretuseeskirjast ja EKL-i tõuraamatu määrusest, Eesti Welsh Corgi’de Tõuühingul aretusnõuded kehtestatud mõlemale tõule.

Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2023 kehtivad aretuses kasutatavatel koertel aretusreeglid. Tutvu nendega aegsasti enne, kui planeerid oma emasele koerale pesakonda või isast koera anda kasutada aretuseks.

Welsh corgi cardigan

Welsh corgi pembroke

Terviseuuringutest üldiselt

Eestis on diagnoositud teadaolevalt mõnel welsh corgi pembroke’l kaasasündinud südameriket PDA (Patent Ductus Arteriosus), mis on diagnoositav kutsikatel kuulamise teel (ja vajadusel lisauuringuid tehes). Seepärast on oluline, et kutsikad enne uutesse kodudesse minemist oleks kontrollitud (pesakondade vaktsineerimisel/kiibi paigaldamisel laske kindlasti oma kutsikad ka üle vaadata/kuulata)! Selle pärilikkus ei ole kindel, kuid welsh corgi pembroke’de seas on seda diagnoositud rohkem kui võiks. Naaberriikide statistikaga võrreldes on selle % üsna samas piiris ka Eestis. Silmahaigustest on Eestis koeri uuritud suhteliselt vähe, kuid tulemused üldplaanis positiivsed mõne erandiga. Kui koerale on tehtud DNA test teatud haiguse määramiseks ja koer on saanud tulemuse kandja/riskirühmas, siis soovituslikult peaks olema sellise koera paariliseks vaid terve koer antud haiguse osas. Meeles peab pidama, et iga terviseuuring on abikäsi aretuses, kui seda mõistlikult kasutada!

Miks “mitte-aretuseks” register

vahel juhtub, et pesakondades sünnivad kutsikad, kes küll on tõukoerad, kuid kelle juures on lisasid, mis koera aretuses kasutada ei lase (vead välimikus või tervises) – siis on tark kutsikas MA -registrisse kanda.  Võimalikud põhjused selleks on:

  • Pikakarvalisus (fluffy) – esineb nii welsh corgi cardigan’ides kui welsh corgi pembroke’des;
  • Isastel koertel esinev munandipuudulikkus (laskumata üks või mõlemad), esineb nii welsh corgi cardigan’ides kui welsh corgi pembroke’des
  • Sabakonks. Mitte segi ajada natural bobtail vahel esineva sabaotsaga welsh corgi pembroke’des.
  • Lontis kõrvad, kui need ei ole täiskasvanuna püsti tõusnud.
  • Koera karva, pigmendi värv.:
  • Welsh corgi cardigani’des koerad, kellel on ülemäära valget värvi ja/või ei oma õiget värvi pigmenti (b-locus, d-locus, e-locus).
  • Welsh corgi pembroke’des koerad, kellel on ülemäära valget värvi (kõrva välisküljed, keha peal laikudena, ümber silma) ja/või ei oma õiget värvi pigmenti ( d-locus) ja/või kelle silmavärv on sinine.

NB! Geenitestid on ka hea lahendus “kosmeetilist laadi” vigade vältimiseks – fluffy (mõlemas tõus), blue dilute (welsh corgi pembroke), brown/pink/dilute (welsh corgi cardigan).

Natural bobtail

Welsh corgi pembroke on tõug, kellel on geneetline võimalus natural bobtail sündimiseks ainult juhul kui üks vanematest on NBT. Mitte alati ei ole bobtail lühike või olematu, vahel on see ka 2/3 pika saba pikkusest. Juhime ka tähelepanu, et vastavalt Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärusele peab kasvataja NBT kutsika puhul tema 10. elupäevaks võtma vastava tõendi veterinaarilt ja esitama selle ka Eesti Kennelliidule pesakonna registreerimisel. Saba kupeerimine on Eestis keelatud seadusega!