Aretus

Kes on kasvataja…

Kasvataja on inimene, kelle nimel on registreeritud sündinud kutsikad. Just nii lühidalt tegelikult saabki selle kokku võtta, pikemalt saab lugeda sellest Eesti Kennelliidu kodulehelt. Tegelikkuses olla kasvataja tähendab suurt tööd, teadmisi ja vastutust.

Esimene welsh corgi pembroke pesakond Eestis sündis 14.04.1996 (kennel Astersland, Astrid Lundava), 2017. aasta keskpaigaks on Eesti registrisse kantud pea 400 welsh corgi pembroke kutsikat või importkoera. Imporditud koerad, kes ka EST registrisse kantud, on siin. Esimene welsh corgi cardigani pesakond sündis Eestis 26.10.2009 (kennel Margarita Nigra, Heli Jürindi), EKL registrisse on kantud ligi 100 koera. Imporditud koerad, kes ka EST registrisse kantud, on siin.

Kasvataja peab aretuses lähtuma esmalt FCI aretuseeskirjast ja EKL-i tõuraamatu määrusest, lisaks on Eesti Welsh Corgi’de Tõuühingul aretusoovitused.

Welsh corgi’de aretussoovitused kuni 2017. aasta lõpuni

Need, mis on soovituslikena olnud varasemaltki, enne ühingu nimemuudatust.

  • Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritust.
  • Emaskoer peab paaritamise hetkel olema vähemalt 18 kuud vana. TÜ ei soovita  esimest korda emast paaritada, kes on üle 5 aasta vana.
  • Isaskoer peab paaritamise hetkel olema vähemalt 10 kuud vana.
  • Mõlemal vanemal peab olema ametlik silmauuringu tulemus ja see peab olema kantud EKL andmebaasi. Välisisase aretuses kasutamisel peab koer vastama oma kodumaa reeglitele. Aretuses kasutamisel jälgida põhimõtet, et kahte samade leidudega koera omavahel paaritada ei tohi.
  • Mõlemal vanemal peab olema vähemalt üks näitusehinne.
  • Tõust tulenevad piirangud:
    welsh corgi pembroke – kõik värvused on lubatud omavahel ristata, bobtail+bobtail ei ole soovitatud
    welsh corgi cardigan – aretuses võib kasutata värvikombinatsioone vastavalt tabelile

Welsh corgi’de aretussoovitused alates 01.01.18

  • Kõik nõuded peavad olema täidetud enne paaritust.
  • Emaskoer peab paaritamise hetkel olema vähemalt 18 kuud vana. TÜ ei soovita  esimest korda emast paaritada, kes on üle 5 aasta vana.
  • Isaskoer peab paaritamise hetkel olema vähemalt 10 kuud vana.
  • Mõlemal vanemal peab olema ametlik silmauuringu tulemus (kehtivusega 36 kuud) ja see peab olema kantud EKL andmebaasi.
    Välisisase aretuses kasutamisel peab koer vastama oma kodumaa reeglitele. Aretuses kasutamisel jälgida põhimõtet, et kahte samade leidudega koera omavahel paaritada ei tohi.
  • Mõlemal vanemal peab olema vähemalt kolm “suurepärast” näitusehinnet, millest vähemalt üks peab olema rahvusvaheliselt või tõu erinäituselt.
    Juhul kui koer on vanem kui 24 kuud, peab vähemalt üks arvesse võetav näitusehinne olema saadud noorte, ava- või tšempioniklassist.
  • Tõust tulenevad piirangud:
    welsh corgi pembroke – kõik värvused on lubatud omavahel ristata, bobtail+bobtail ei ole soovitatud
    welsh corgi cardigan – aretuses võib kasutata värvikombinatsioone vastavalt tabelile

Terviseuuringutest üldiselt

Eestis on diagnoositud teadaolevalt mõnel welsh corgi pembroke’l kaasasündinud südameriket PDA (Patent Ductus Arteriosus), mis on diagnoositav kutsikatel kuulamise teel (ja vajadusel lisauuringuid tehes). Seepärast on oluline, et kutsikad enne uutesse kodudesse minemist oleks kontrollitud (pesakondade vaktsineerimisel/kiibi paigaldamisel laske kindlasti oma kutsikad ka üle vaadata/kuulata)! Selle pärilikkus ei ole kindel, kuid welsh corgi pembroke’de seas on seda diagnoositud rohkem kui kord. Naaberriikide statistikaga võrreldes on selle % üsna samas piiris. Silmahaigustest on Eestis koeri uuritud suhteliselt vähe, kuid tulemused üldplaanis positiivsed. Tänaseks Eestis uuritud welsh corgi cardiganid on kõik puhtad olnud ehk neil ei esine uuringu tegemise ajal silmahaiguseid. Welsh corgi pembroke silmauuringuid on tehtud kordades enam ja seal on mõned PPM, mRD juhtumid esinenud; kaks katarakt diagnoosi said Soomes üle kontrollides mitte päriliku diagnoosi. Kui koerale on tehtud DNA test teatud haiguse määramiseks ja koer on saanud tulemuse kandja/riskirühmas, siis soovituslikult peaks olema sellise koera paariliseks vaid terve koer antud haiguse osas. Meeles peab pidama, et iga terviseuuring on abikäsi aretuses, kui seda mõistlikult kasutada!

Miks “mitte-aretuseks” register

vahel juhtub, et pesakondades sünnivad kutsikad, kes küll on tõukoerad, kuid kelle juures on lisasid, mis koera aretuses kasutada ei lase (vead välimikus või tervises) – siis on tark kutsikas MA -registrisse kanda.  Võimalikud põhjused selleks on:

  • Pikakarvalisus (fluffy) – esineb nii welsh corgi cardigan’ides kui welsh corgi pembroke’des;
  • Isastel koertel esinev munandipuudulikkus (laskumata üks või mõlemad), esineb nii welsh corgi cardigan’ides kui welsh corgi pembroke’des
  • Sabakonks. Mitte segi ajada natural bobtail vahel esineva sabaotsaga welsh corgi pembroke’des.
  • Lontis kõrvad, kui need ei ole täiskasvanuna püsti tõusnud.
  • Koera karva, pigmendi värv.:
  • Welsh corgi cardigani’des koerad, kellel on ülemäära valget värvi ja/või ei oma õiget värvi pigmenti (b-locus, d-locus, e-locus).
  • Welsh corgi pembroke’des koerad, kellel on ülemäära valget värvi (kõrva välisküljed, keha peal laikudena, ümber silma) ja/või ei oma õiget värvi pigmenti ( d-locus) ja/või kelle silmavärv on sinine.

001

NB! Geenitestid on ka hea lahendus “kosmeetilist laadi” vigade vältimiseks – fluffy (mõlemas tõus), blue dilute (welsh corgi pembroke), brown/pink/dilute (welsh corgi cardigan).

Natural bobtail

Welsh corgi pembroke on tõug, kellel on geneetline võimalus natural bobtail sündimiseks ainult juhul kui üks vanematest on NBT. Mitte alati ei ole bobtail lühike või olematu, vahel on see ka 2/3 pika saba pikkusest. Juhime ka tähelepanu, et vastavalt Eesti Kennelliidu tõuraamatumäärusele peab kasvataja NBT kutsika puhul tema 10. elupäevaks võtma vastava tõendi veterinaarilt ja esitama selle ka Eesti Kennelliidule pesakonna registreerimisel. Saba kupeerimine on Eestis keelatud seadusega!

Welsh corgi pembroke & cardigan