Rubriigiarhiiv: Kutsikad

Enne kutsikaid – isase koera omanikule

Enne kutsikaid – isase koera omanikule

Mõtle, mis on Sinu koeras head, mida järglastele edasi anda ja miks kasutada just Sinu isast koera aretuses. Kas su koer on terve (sh. aretussoovitused  kui ka lihtne veterinaarse ülevaatuse tulemus)? Kas ta on psüühiliselt stabiilse närvikavaga? Kogemus näitab, et raske on olla kriitiline enda lemmiku suhtes. Iga omaniku silmis on tema koer väga hea ja eriline. Oma koera hindamisel võid appi võtta tõustandardi ja erinäituste kirjelduslehed, küsida nõu (oma) kasvatajalt või kavõi tõuühingust nõu.

 

Isase koera omanikul lasub vastutus oma koera järglaste omanike ees. Harva on kutsikaomanikel võimalus näha pesakonda vaatamas käies kutsikate isa (eriti välispaaritused). Seepärast võimalusel säilita oma koera arengust fotosid kutsikaomanikele. Samamoodi hoia end kursis kutsikate arenguga – nii näed ise kõige paremini tulemusi, mida Sinu koer on edasi andnud ja kas need vastavad Sinu ootustele. Ole valmis kutsikatele kodude leidmise abistamisega, kui emase omanikul see ei õnnestu.

Kindlasti ei ole harv juhus, kui isase koera omanik keeldub andmast oma koera paarituseks. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, kuid enamasti pigem et näeb, et koerad on oma tüübilt erinevad või on koertel kattuvaid puudusi või ei ole tegemist vastutustundliku kasvatajaga.
Ole emase koera suhtes sama valiv kui on emase koera omanik isase koera suhtes. Ka emane koer peab olema terve (pesakonna kandmine ja üles kasvatamine eeldab väga head füüsilist vormi); kas emane koer on välimiku poolest tõustandardile vastav (ei esine värvivigasid, karva pikkus jne); kas emase omanik on kellega koostööd teha jne. Kontrolli, et emane koer on tõutunnistusega (FCI süsteemi tõutunnistus) – küsi abi tõuühingust, kui ei tea mis õige ja mis mitte. Ära võimalda paaritustasu järelmaksuga maksta – pesakonna planeerimine on kulukas ettevõtmine ja emase koera omanikul peab olema piisavalt finantse kutsikate üles kasvatamiseks ning vajadusel ootamatute veterinaarkulude tarbeks.

Kui sul on väga hea isane, keda on eelnevalt kasutatud aretuses ja kes on jätnud terveid, hea välimikuga järglasi, siis ei tähenda see seda, et temaga peaks paaritama kõiki emaseid koeri. Kõik vereliinid ei sobi kindlasti omavahel – arvesta et sinu isase järglased on reklaamnäoks sinu koerale. Samamoodi ei tohiks soodustada matadoor isaste teket (isane, keda kas – tulemus on olukord, kus ühe isasega kõikide emaste paaritamine viib tulemuseni, kus kõik on ühe isa lapsed ja aretusmaterjali kasutada edaspidi polegi.

Kui oled veendunud, et emane koer on sinu isasele koerale sobiv, siis kindlasti eelnevalt:

  • Alati tuleb uurida, kas emase omanik ikka teab, mida kutsikad tähendavad ja mis saab siis, kui kutsikad kauaks kätte jäävad.  Iga otsus peab olema motiveeritud, pesakonnaks raha ei saa olla siin motivaator – kasvatajana on vastutus aastateks. Kindlasti teha kirjalik leping, kus on sätestatud punktid kõikvõimalikeks juhtudeks – see hoiab ära hilisemad tekkida võivad arusaamatused.
  • Paarituse juurde on soovitav võtta vastaval alal kogenud inimene, et vajadusel koeri aidata (vältimaks õnnetusi ja traumasid).

Püüa oma tegevusega olla tõule üldises plaanis kasulik, ära toeta millereid ja julge küsida nõu oma kasvatajalt / tõuühingust / aktiivselt ja teadlikult tõuinimeselt.

Welsh corgi cardigan kutsikad

9. aprillil 2016 sündis suur pesakond welsh corgi cardigane kennelis Blue Sirius. Tänaseks veel üks sinisilmne blue merle poiss otsib aktiivset pererahvast, kes ei oleks võõras ka näitustel (kasvataja abi selles osas olemas) ja lisaks otsivad oma armastavat pererahvast kaks blue merle tüdrukut.

paula miina timmu

Kasvataja poolt on abi ja tugi, temaga saab kontakti:

kennel Blue Sirius, Margit Leetmaa
margit.leetmaa@mail.ee www.blue-sirius.ee

Nipid kutsikaotsijale!

Suvi on peaaegu käes ja paljudel peredel mõttes neljajalgse sõbra võtmine perre, osad neist ka mõtlevad kindlasti corgi peale.

Selge see, et koera võtmine on läbimõeldud otsus. Selleks, et saaksid natuke taustauuringut teha, enne kui koeraga koju lähed, on mõned nipid:

* koera ema peab olema leitav sellest andmebaasist: register.kennelliit.ee
Sinna registrisse on kantud kõik Eesti Kennelliidu tõutunnistust omavad koerad ja koera ema peab olema selleks hetkeks, kui pesakond registreeritakse, sinna kantud. Küsi kindlasti koera omaniku käest koera andmeid, mis tema tõutunnistusel on.

Nipp: vali “FCI grupp 1” ja siis loendist kas “welsh corgi pembroke” või “welsh corgi cardigan”

* valides sealt koera, avaneb tema kohta info koos sugupuuga. Enamus koertel on seal üsna must-valge sugupuu (tähendab, et suguluspaaritust ei ole tehtud), kuid osadel on see aga väga kirev (see näitab et suguluspaaritus on, mida kirevam, seda lähedasem suguluspaaritus on).

* Seal lehel on kirjas ka tehtud terviseuuringud. Vaata kindlasti, et koeral oleks seal olemas pärilike silmahaiguste uuring ja südameuuring (pembroke puhul võiks see tehtud olla), muud terviseuuringud on vaid tervitatavad.

* Näituse tulemused on ainult positiivne – näitusel hinnatakse koera välimikku võrreldes seda tõu standardiga. See on oluline, et mõlemad vanemad näeksid välja kui korralikud corgid. Tiitlite loend tähendabki seda, et koer on edukas näitustel ja tõenäoliselt ka õige välimikuga.

Pea meeles, et kutsika hind on enamvähem samades piirides Eestis ja meie lähiriikides, tee korralikku eeltööd et makstud summa eest endale ka terve & ilusa & sõbraliku welsh corgi soetad.

Kui hätta jääd, küsi abi meie klubist või pöördu Eesti Kennelliidu büroossse.

Tahad corgi kutsikat?

Jah, iga kutsikas on nunnu. Nii nunnu, et nunnumeeter läheb lausa katki. Nii nunnu, et ei suuda öelda ei, kui neid vaatamas käid. Eriti siis veel 2 kuused corgi kutsikad. Kuid siin järgneb üks suur KUID…

Kutsika võtmisele peab eelnema kodutöö. Seda ei saa uisapäisa teha. Seda ei tohi uisapäisa teha, eriti kui varasemaltki ämbrisse astutud.

Eestis on tõukoerandust haldavaks organisatsiooniks MTÜ Eesti Kennelliit, kes kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni FCI. Eesti Kennelliit on see, kes hoiab hea tõuraamatu säilimise eest / tõukoerandusega seotud ürituste korraldamise ja nüüd aasta aastalt ka enam on tervisele tähelepanu pööratud.

Sellega seoses ma panen igale uuele kutsikaostjale südamele  – tõukoer on koer, kellele on kaasa antud tõutunnistus. Tõutunnistus ei maksa palju (Eestis on see 13 eurot), aga see on paber mis kinnitab teile koera pärinemise / tema vanemate tervise ja muud saavutused. Selle alusel saate olla kindel, et teie corgi on just selline corgi milline ta välja peab nägema, mitte aga kõrgejalgne karvane taksitüüpi koer lontis kõrvadega. Informatsiooni saab lugeda õigeks FCI süsteemi tõutunnistustel, aga ei saa õigeks lugeda alternatiivorganisatsioonide puhul, a la UCI / IKU jne).

FCI ei luba kasutada aretuses emast koera, kes on alla 15 kuu vana. Samas Lätist on Eestisse toodud kutsikas, kelle sugupuus on julgust kahelda ja kelle ema sünnitas oma esimesed kutsikad 11 kuu vanuselt (paaritades oli ta 9 kuune). Tehkem nüüd mõttes hea arvutus, mida ikka tavatsetud teha – 9 kuud koera vanuses = alla 7 aasta inimese aastates. Kas tõesti peaks see selliselt toimuma.

Eesti mõistes on welsh corgi pembroke pesakondi aastas nii 2-3 ja welsh corgi cardigane ehk 1-2. Jah, ei ole lihtne saada Eestist kutsikat, aga – kui huvi suur ja võimalust on, siis saab vaadata ka piiri taha. Selleks käituge samamoodi kui kutsikat Eestist ostes – uurige, kas teie uus pereliige on ikka õige teile. Viimasel ajal populaarseks saanud Läti UCI „tõupaberitega“ kutsikad on olnud müügis nii 500-700 eurot, osad isegi kallimat, aga sellise hinnaga saab juba korraliku kasvataja käest kutsika sealt samast riigist.

Kui näete ajalehes / internetiportaalis või kasvõi bussipeatuses müügikuulutust, kus müüakse welsh corgi kutsikaid, siis palun küsige kasvatajalt need kontrollküsimused. Need on teie huvides, et te aasta / paari pärast avastades soovi tegeleda koerandusega rohkem, kui lihtne perekoera omanik, et enamus teid on teil selle pärast kinni.

  1. Kas kutsikas saab kaasa tõutunnistuse, kui jah, siis milline tõutunnistus on see;
  2. Kas kutsikas on ussikuuritatud / vaktsineeritud / märgistatud;
  3. Kas kutsika vanematel on tehtud terviseuuringud (minimaalselt silmauuring), nõudke tõendi koopiat;
  4. Millal kutsikas loovutatakse (loovutamine peab toimuma minimaalselt 6 nädalaselt, ideaalselt 8 nädalaselt)

Nüüd küsige endalt:

  1. Kas 700+ eurot on mõistlik summa maksta kutsika eest, kelle põlvnemises ei saa kindel olla ja tulevikus ei saa näitustele ega ka pesakonda planeerida selle koeraga;
  2. Kas terviseuuringuteta vanemate kutsikas on mõistlik valik;
  3. Milleks ma seda koera tahan ja milleks sellega nii kiire on.

Ja kui nüüd hätta jäite – võite nõu küsimiseks võtta ühendust kas corgi klubiga, Eesti Kennelliiduga või mõne muu tuttava kasvatajaga  / hea loomaarstiga – rääkige ja ärge otsustage asju koheselt.