Rubriigiarhiiv: Tervis

Enne kutsikaid – isase koera omanikule

Enne kutsikaid – isase koera omanikule

Mõtle, mis on Sinu koeras head, mida järglastele edasi anda ja miks kasutada just Sinu isast koera aretuses. Kas su koer on terve (sh. aretussoovitused  kui ka lihtne veterinaarse ülevaatuse tulemus)? Kas ta on psüühiliselt stabiilse närvikavaga? Kogemus näitab, et raske on olla kriitiline enda lemmiku suhtes. Iga omaniku silmis on tema koer väga hea ja eriline. Oma koera hindamisel võid appi võtta tõustandardi ja erinäituste kirjelduslehed, küsida nõu (oma) kasvatajalt või kavõi tõuühingust nõu.

 

Isase koera omanikul lasub vastutus oma koera järglaste omanike ees. Harva on kutsikaomanikel võimalus näha pesakonda vaatamas käies kutsikate isa (eriti välispaaritused). Seepärast võimalusel säilita oma koera arengust fotosid kutsikaomanikele. Samamoodi hoia end kursis kutsikate arenguga – nii näed ise kõige paremini tulemusi, mida Sinu koer on edasi andnud ja kas need vastavad Sinu ootustele. Ole valmis kutsikatele kodude leidmise abistamisega, kui emase omanikul see ei õnnestu.

Kindlasti ei ole harv juhus, kui isase koera omanik keeldub andmast oma koera paarituseks. Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, kuid enamasti pigem et näeb, et koerad on oma tüübilt erinevad või on koertel kattuvaid puudusi või ei ole tegemist vastutustundliku kasvatajaga.
Ole emase koera suhtes sama valiv kui on emase koera omanik isase koera suhtes. Ka emane koer peab olema terve (pesakonna kandmine ja üles kasvatamine eeldab väga head füüsilist vormi); kas emane koer on välimiku poolest tõustandardile vastav (ei esine värvivigasid, karva pikkus jne); kas emase omanik on kellega koostööd teha jne. Kontrolli, et emane koer on tõutunnistusega (FCI süsteemi tõutunnistus) – küsi abi tõuühingust, kui ei tea mis õige ja mis mitte. Ära võimalda paaritustasu järelmaksuga maksta – pesakonna planeerimine on kulukas ettevõtmine ja emase koera omanikul peab olema piisavalt finantse kutsikate üles kasvatamiseks ning vajadusel ootamatute veterinaarkulude tarbeks.

Kui sul on väga hea isane, keda on eelnevalt kasutatud aretuses ja kes on jätnud terveid, hea välimikuga järglasi, siis ei tähenda see seda, et temaga peaks paaritama kõiki emaseid koeri. Kõik vereliinid ei sobi kindlasti omavahel – arvesta et sinu isase järglased on reklaamnäoks sinu koerale. Samamoodi ei tohiks soodustada matadoor isaste teket (isane, keda kas – tulemus on olukord, kus ühe isasega kõikide emaste paaritamine viib tulemuseni, kus kõik on ühe isa lapsed ja aretusmaterjali kasutada edaspidi polegi.

Kui oled veendunud, et emane koer on sinu isasele koerale sobiv, siis kindlasti eelnevalt:

  • Alati tuleb uurida, kas emase omanik ikka teab, mida kutsikad tähendavad ja mis saab siis, kui kutsikad kauaks kätte jäävad.  Iga otsus peab olema motiveeritud, pesakonnaks raha ei saa olla siin motivaator – kasvatajana on vastutus aastateks. Kindlasti teha kirjalik leping, kus on sätestatud punktid kõikvõimalikeks juhtudeks – see hoiab ära hilisemad tekkida võivad arusaamatused.
  • Paarituse juurde on soovitav võtta vastaval alal kogenud inimene, et vajadusel koeri aidata (vältimaks õnnetusi ja traumasid).

Püüa oma tegevusega olla tõule üldises plaanis kasulik, ära toeta millereid ja julge küsida nõu oma kasvatajalt / tõuühingust / aktiivselt ja teadlikult tõuinimeselt.

Küsitlus

MTÜ Eesti Welsh Corgi’de Tõuühing teatab!
ANKEET

Hea koeraomanik / kasvataja. Ole lahke ja aita meie tõugusid paremaks muuta, vastates selleks küsitlusele.
Küsitluse eesmärk on kaardistada Eesti welsh corgide hetkeseisu nii tervise kui käitumise osas.

Ankeedivastuseid ei avaldata, need jäävad anonüümseks, tulemusi kasutatakse vaid üldise statistika loomisel.

Ankeet tuleb täita koera kaupa, st. ühe koera kohta üks ankeet.
Kui midagi jääb selgusetuks – kirjuta oma sõnadega see “Märkused” lahtrisse või küsi abi ühingu e-maili teel (corgi@corgi.ee).

 

Nipid kutsikaotsijale!

Suvi on peaaegu käes ja paljudel peredel mõttes neljajalgse sõbra võtmine perre, osad neist ka mõtlevad kindlasti corgi peale.

Selge see, et koera võtmine on läbimõeldud otsus. Selleks, et saaksid natuke taustauuringut teha, enne kui koeraga koju lähed, on mõned nipid:

* koera ema peab olema leitav sellest andmebaasist: register.kennelliit.ee
Sinna registrisse on kantud kõik Eesti Kennelliidu tõutunnistust omavad koerad ja koera ema peab olema selleks hetkeks, kui pesakond registreeritakse, sinna kantud. Küsi kindlasti koera omaniku käest koera andmeid, mis tema tõutunnistusel on.

Nipp: vali “FCI grupp 1” ja siis loendist kas “welsh corgi pembroke” või “welsh corgi cardigan”

* valides sealt koera, avaneb tema kohta info koos sugupuuga. Enamus koertel on seal üsna must-valge sugupuu (tähendab, et suguluspaaritust ei ole tehtud), kuid osadel on see aga väga kirev (see näitab et suguluspaaritus on, mida kirevam, seda lähedasem suguluspaaritus on).

* Seal lehel on kirjas ka tehtud terviseuuringud. Vaata kindlasti, et koeral oleks seal olemas pärilike silmahaiguste uuring ja südameuuring (pembroke puhul võiks see tehtud olla), muud terviseuuringud on vaid tervitatavad.

* Näituse tulemused on ainult positiivne – näitusel hinnatakse koera välimikku võrreldes seda tõu standardiga. See on oluline, et mõlemad vanemad näeksid välja kui korralikud corgid. Tiitlite loend tähendabki seda, et koer on edukas näitustel ja tõenäoliselt ka õige välimikuga.

Pea meeles, et kutsika hind on enamvähem samades piirides Eestis ja meie lähiriikides, tee korralikku eeltööd et makstud summa eest endale ka terve & ilusa & sõbraliku welsh corgi soetad.

Kui hätta jääd, küsi abi meie klubist või pöördu Eesti Kennelliidu büroossse.