Sünnimaa: Inglismaa
Algne otstarve: lambakoer
Tänapäeval: karjakoer, seltsikoer
Eluiga: pikaealine, tavaliselt 11-14 aastat
Energiatase: keskmine-kõrge

Lühitutvustus
Welsh corgi pembroke on üks kahest “corgi” tõust, need kellel vahel on ka lühike saba sündides (ei tasu sassi ajada osades riikides kupeeritavate koertega). Kaheks erinevaks tõuks said nad aastal 1934, kui Inglismaa Kennelklubi nende tõustandardid kinnitas. Welsh corgi cardigan ja welsh corgi pembroke on Briti saarte ühed vanemad tõud. Legendi järgi on nad nõiutud koerad. Mööda Walesi rohelisi künkaid vedasid nad haldjate ja nõidade toitu, karjatasid nende loomi, olid väikestele haldjatele hobuste eest. Ka praegu võib terane inimene näha nende seljal „võlusadulat“. Cor tähendab kääbust ja gi koera. Kuna kõmri talupojad olid vaesed ja neil polnud jõudu / võimalust pidada erinevaid koeri, siis kasutati corgisid nii karjakoerana, talu valvekoerana kui ka seltsilisena. Iidse walesi seadused nägid ette karistusi corgide vigastamise või varastamise eest, kuna nende väikeste koerte oskustest sõltus omaniku heaaolu. Corgide esivanemad on Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite püstkõrvad, mis on segunenud Cardiganshire’i koertega. Nende sugulasteks peetakse schipperke’i ja pomeranian’i. Edaspidi said aga corgide kodukohaks Cardiganshire’i ja Pembrokshire’i krahvkond Walesis. Algselt olid corgid väga jässakad, kuldset või blue merle värvi, tihti rippuvate kõrvadega. Corgide lühikesed on aastasadade pikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib hästi karjatama lehmi ebatasasel karjamaal. Lühikesed jalad annavad koerale kiiruse ja võimaldavad vältida lehmade lööke.

Welsh corgi pembroke on sõbralik koer, kes on pigem aktiivsem ja vajab tegelemist keskmisel tasemel. Võrreldes cardiganiga on tema just pigem see tõug, kes on enam väljapoole elav ja suhtlemisaldis alati. Teda on kerge õpetada, ta on ustav ja lojaalne oma perekonnale. Arvestama aga peab et väikse kere sees on väga suure hingega koer, kes vajab koolitust.

Welsh corgi pembroke standard ei ütle ideaalset suurust sentimeetrites vaid määratleb vahemiku 25-30 cm (turjast mõõdetuna). Koera kaal emaste puhul on 9-11 kg, isaste puhul 10-12 kg. Tõu viimase aja suund on, et koerad on märgatavalt suuremad ja raskemad, kuid selle poole ei peaks püüdlema. Silmas peab pidama, et see koer on karjakoer, kes peab suutma teha tööd end vigastamata.

Allpool on toodud tõu FCI standard, millele on kaldkirjas lisatud omapoolsed selgitavad märkused.

Gruppikuuluvus
FCI, rühm 1, lamba ja karjakoerad.

Üldine välimus
Madal, tugev, jässakas, valvas ning aktiivne koer, kes jätab väikesele kerele vaatamata jõulise ning vastupidava mulje.

Tähtsad proportsioonid
Koonu pikkuse ja kolju pikkuse suhe 3:5.
NB! Koonu ja kolju pikkust mõõdetakse osadena selliselt: koera nina otsast kuni silmade sisenurkadeni (see peaks olema 3 osa), silmade sisenurkadest kuni kolju lõpuni (see peaks olema 5 osa). 

Käitumine ja iseloom
Julge ning töise loomuga koer. Avatud ja sõbralik, ei ole kunagi närviline ega agressiivne
NB! Kõik FCI standardid ütlevad et koerad ei tohi olla ei arg ega ka agressiivne. Agressiivne ega arg corgi ei ole tavapärane tänapäeval enam ja seepärast on äärmiselt vajalik sellest ka edaspidi hoiduda (näitustel hinnata vastavalt, aretuses mitte kasutada). 

Pea
Pea sarnaneb kujult ja üldmuljelt rebase peaga. Ilme on tähelepanelik ning arukas.
Koljupiirkond: Kõrvade vahelt üsna lai ja lame.
Üleminek laubalt koonule: Mõõdukas.
Näopiirkond
Ninapeegel: Must.
Koon: Otsast pisut kitsenev.
Lõuad/hambad: Tugevad lõuad. Korrektne, ühtlane ja täielik käärhambumus, mis tähendab seda, et ülemised hambad ulatuvad pisut üle alumiste ja väljuvad lõualuust otse.
Silmad: Hea asetusega, ümarad, keskmise suurusega, pruunid, sobivad karvkatte värvusega.
Kõrvad: Kikkis, keskmise suurusega ning kergelt ümara kujuga. Ninaotsast ja silmade vahelt tõmmatud mõtteline sirge joon puudutab kõrva tippusid või möödub neist väga lähedalt.
Kael: Üsna pikk.
Kere: Keskmise pikkusega, nimmeosa ei ole väga lühike. Ülaltvaates suunaga tahapoole kergelt kitsenev.
Ülajoon: Tasane.
Rindkere: Lai ja sügav, madala asetusega esijalgade vahel. Hästi kaarduvad roided.
Saba: Lühike, eelistatult sünnipärane. Kupeeritud: lühike; Kupeerimata Ülajoonega samal joonel. Liikumisel või valvelolekus kantakse loomulikult ülajoonest kõrgemal.
NB! Mõned dominantsemad koerad tõstavad saba liikudes, eriti kui teisi koeri lähedal. Kindlasti ei tohiks see kunagi keerduda seljale, kuid peaks jälgima milline on saba asetus koera normaalolekus.
Jäsemed:
Õlad: Hea asetusega, moodustavad õlavartega umbes 90- kraadise nurga. Õlavarred: Järgivad rinnakorvi kuju. Küünarnukid: Küünarnukid asetsevad tihedalt kere vastas. Ei ole lõdvad ega liiga seotud. Küünarvarred: Lühikesed ja võimalikult sirged. Tugev luustik kuni käppadeni. Esikäpad: Ovaalse kujuga. Tugevate, hästi kaardunud ja lähestikku asetsevate varvastega. Kaks keskmist varvast on teistest pisut pikemad. Padjandid on tugevad ja hästi kaardunud. Küüned on lühikesed.
Tagajäsemed: Üldmulje: Tugevad ja painduvad. Jalad on lühikesed. Tugev luustik kuni käppadeni. Põlveliiges (põlv): Hea nurgistusega. Kannaliigesed: Tagantvaates paralleelse asetusega. Tagakäpad: Ovaalse kujuga. Tugevate, hästi kaardunud ja lähestikku asetsevate varvastega. Kaks keskmist varvast on teistest pisut pikemad. Padjandid on tugevad ja hästi kaardunud. Küüned on lühikesed.
Kõnnak / liikumine: Vaba ja aktiivne. Ei ole lõtv ega liiga pärsitud. Esijäsemete liikumine on ulatuslik, ent jalgu ei tõsteta liiga kõrgele. Esijäsemed liiguvad ühes rütmis tagajalgade tugeva tõukega.
Karvkate
Karv: Keskmise pikkusega sirge karv. Tiheda aluskarvaga. Karv ei ole pehme, laineline ega traatjas.
NB! Oluline on aga jälgida karva struktuuri – see peab olema selline, et koer suudaks karjas tööd teha ilma et saaks külmetushaiguse märja karva tõttu. Veaks loetakse pikakarvalist ehk fluffy’t. Kasvatajana näeb selle ära juba kutsikakastis ja tänapäeval on DNA teste selle staatuse määramiseks koertel.
Värvus: Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn), must piirdega (black and tan), valgete märgistega jalgadel, rinnal ja kaelal või ilma. Pisut valget näol ja koonul on lubatud.
NB! Pembrokel on valgeid märgiseid ülemäära siis näiteks: kõrvade tagused valged, näos olev valge on üle silmajoone; kehal on valgeid märgiseid. Tavapärased on valged märgised koonul, koljul õrna triibuna, kaelal, rinnakul, jalgadel ning saba otsas kui tegu on pikasabalise koeraga.
Suurus ja kaal: Turja kõrgus: Umbes 25-30 cm. Kaal: Isased koerad: 10-12 kg. Emased koerad: 9-11 kg.
Vead
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ja selle mõju koera tervisele, heaolule ning tema võimekusele teha tavapärast tööd.

Diskvalifitseerivad vead

  • Agressiivsus või liigne argus.
  • Kõik füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.

Isastel koertel peab olema kaks nähtavalt normaalselt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

 

Olulised veebisaidid lugemiseks:

USA Pembroke Welsh Corgi Club: värvid, pead & ilmed, tõus esinevad vead

Tõust Eestis

Esimene welsh corgi pembroke registreeriti Eesti Kennelliidu tõuraamatus 1994. aastal. Tegemist oli meie klubi vapiloomaga – Gigi ehk Svarzekoks It’s Up To You. Gigi tõi Eesti elama Astrid Lundava (kennel Astersland) 1993. aasta lõpus. Sellest ajast on registreeritud Eesti Kennelliidus sellised imporditud koerad.